Esimesed Kia e-Niro elektriautod jõudsid Euroopa suurtel sihtturgudel müügile 2018. aasta sügistalvel. 2019. aasta jaanuaris pälvis e-Niro esimese elektriautona WhatCar’i Aasta auto tiitli. 2020. aasta mais puudutasid e-Niro rattad esimest korda Eesti kamarat, ja me tegime sellega põhjalikuma proovisõidu.

Ma ei liialda, kui ütlen, et olen viimased poolteist aastat pikisilmi oodanud, et saaksin Kia e-Niro proovisõidule viia ja kui see nädalapäevad tagasi lõpuks tõeks sai, olid ootused üsna arutult üles paisutatud. 

Kia e-Niro on saanud rohkelt auhindu, aga mis peamine, pälvinud arvustajate, testijate ja kasutajate poolehoiu, sest teeb seda, mida lubab: sõidab ühe (CCS standardiga kiir-)laadimisega üle 450 kilomeetri.

WLTP andmetel annab üks akutäis elektrit välja 455 sõidukilomeetrit, oskaja sõitja käes ja heades oludes pole see mingi näitaja: kenal suvepäeval näiteks Norra mägiteedel saab e-Niroga rahulikult 600 km pluss kätte.

Niisiis on e-Niro üks neist (loe: Kia-Hyundai Grupi) elektriautodest, mis ei loobi katteta lubadusi nagu poliitikud enne valimisi, vaid on aus otsast lõpuni, jättes kasutajale positiivse üllatumise varu. 

Mis auto (e)-Niro küll on?

Kia Niro, mida on kõige arukam nimetada kõrgendatud ruumikaks sõiduautoks ehk krossoveriks, jõudis turule 4 aastat tagasi. Ja pioneeris, olles üks esimesi hübriidajamiga mitmeotstarbelisi kompakt-linnaautosid.

Suuruselt võiks Niro paigutada Sportage’i  ja Ceed’i vahele, aga nüüd, kus meil on kupeelik X-Ceed, võiks Nirot pidada ka uustulnuka tarbeautolikumaks (kandilisemaks) vasteks. 

Vahepeal on Nirost välja lastud ka pisitikuhübriid, aga see pole Eestis müügile jõudnud. Võibolla jõuab, võibolla ka mitte – tõenäoliselt vaatabki enamus ostjatest suurema põnevusega elektrilist Nirot kui pistikhübriidi. 

Põhjusi elektrilise Niro eelistamiseks on mitu: esiteks on see moodsama välimusega – 4 aastat on just paras, et mudel võiks praegusel kiirmoeajastul saada väikese värskenduse. Teiseks on see sama funktsionaalne kui tava – Niro, kolmandaks (ja see on e-autode segmendis olulisim) on sõiduraadius piisav, et range anxiety ´t ei teki.

CCS standardiga kiirlaadijaid (e-Niro suudab vastu võtta kuni 100 kW) on Eestis esialgu veel vähe, aga see on küsimuse koht ilmselt väga pikkade sõitude puhul: omanik laeb autot kodus, ja nagu meie katse näitas, “notsu” aitab hädast välja ka kõige hädisema juhukasutaja. 

 

LOE EDASI ACCELERISTAST >>>>>>